Veel jalahaavanditest

Venoossed jalahaavandid

Venoossed jalahaavandid paiknevad tavaliselt jala sääreosas, mis on piirkond pahkluust sääremarja keskosani1. Seega nimetatakse neid tihti ka säärehaavanditeks.

Haavandi servad on korrapäratud ja pehmed ning haavas esineb tavaliselt keskmisest enam haava eksudaati2.

Krooniline venoosne puudulikkus võib põhjustada püsivat venoosset hüpertensiooni, mis omakorda põhjustab venoossete jalahaavandite teket. Alajäsemete tursed on põhjustatud veeniklappide kahjustustest, mille tõttu verevool alajäsemetest tagasi südame poole ei ole enam korrapärane ning neil inimestel on kõrgenenud risk jalahaavandite tekkeks.

Arteriaalsed jalahaavandid

Arteriaalsed jalahaavandid tekivad tavaliselt varvastel, kandadel ja kondistes jalapiirkondades või kohtades, kus esinevad korduvad traumad3  või pidevad jalanõude hõõrdumised.

Arteriaalne jalahaavand on selgelt piiritletud servaga ja minimaalse eksudaadiga. Haavapõhi on üldiselt kahvatu. Võib esineda kudede nekroosi.Nahk haavandi ümber võib tunduda tumedam või punetav ning tavaliselt on haavandit ümbritsev nahk puudutamisel jahe2.

Arteriaalne jalahaavand on jala verevarustuse vähenemise tulemus.Kõige tavalisem põhjus on arteroskleroos. Vähenenud verevarustuse tõttu saab häiritud kudede varustatus hapnikuga, mis põhjustab kudede kahjustust ja haavandumist2.

Segahaavandid - Arteriaalne – Venoosne jalahaavand

Jalahaavandid võivad olla põhjustatud venoossete ja arteriaalsete põhjuste kombinatsioonist.

 Kirjandus:

  1. Callam MJ, Harper DR, Dale JJ, Ruckley CV. Chronic ulcer of the leg: clinical history. BMJ 1987;294;1389-1391
  2. Grey JE, EnochS, Harding KG. ABC of Wound Healing: Venous and arterial leg ulcers. BMJ 2006; 332(7537):347-50
  3. Philips TJ, Dover JS. Leg ulcers. J Am Acad Derm.1991;25(6):965-989