Diabeetilise jalahaavandi hindamine

On hinnatud, et 85% diabeetilistest jalaamputatsioonidest oleks võimalik ära hoida õigeaegse avastamise ja sobiliku raviga.1 Diabeetilise jalahaavandiga patsientidel peaks olema haavandi iseloomulikud tegurid (nagu suurus,sügavus,välimus ja asukoht) mõõdetud ja haavandi põhjus (neuropaatiline, isheemiline või neuroisheemiine) välja selgitatud2.

ENNE haavandi hindamist on haavapuhastus tavaliselt vajalik, et eemaldada nekrootilist kudet või ümbritsevat vohandit1.

"Diabeetilise jala haiguskollet ei peaks kunagi jätma tähelepanuta kuni see on paranenud ja ka hiljem peaks seda veel jälgima vähemalt kuu jooksul3."

Wagner‘i haavandi klassifikatsioon4

  • Staadium 0. 0 staadumis (ehk algstaadiumis) on nahk terve ja ilma vigastusteta. Võib esineda hüperkeratoosi või kergeid vohandeid või kergemaid deformatsioone jalalaba piirkonnas.
  • Staadium 1. Esimese staadiumi korral esineb pindmine haavand.Haavandi põhi võib olla nekrootiline või kaetud elujõulise granulatsioonikoega.
  • Staadium 2. Haiguskolle on sügavam ja ulatub luuni, sügava kelmeni, kõõluseni või liigese kapslini. Puudub veel abtsess või luupõletik.
  • Staadium 3. Eelnevad kahjustused on arenenud edasi sügavaks abtsessiks, osteiidiks või osteomüeliidiks. Täpset ulatust on pindmise vaatluse käigus raske määratleda.
  • Staadium 4. Osadel varvastest või esijalal ilmneb gangreen, mis võib olla märg või kuiv.
  • Staadium 5. Selles staadiumis on kahjustus juba selline, et jala paranemine või lokaalne ravi pole enam võimalik.

Peamised kaalutlused ravis

Haava kontroll neuropaatilise ja neuroisheemilise haavandi korral tugineb multidistsiplinaarsele ja mitmekülgsele lähenemisele, mis sisaldab endas kõiki tegureid, mida diabeediga patsient vajab.

"Iga nahapinna vigastus diabeetilisel jalal on kui sissepääsu võimalus bakteritele ja hilisemate probleemide põhjuseks3."

"Eesmärk on ravida haavandeid esimese 6 nädala jooksul alates nende arenemisest."

"See aeg nõuab jõulisemat lähenemist ja ravi, mis võimaldaks olukorra kontrolli alla saada ning mida tuleb kindlasti kasutada2."

Kirjandus:

  1. Armstrong DG, Lavery LA. Diabetic foot ulcers: prevention, diagnosis and classification. Am Fam Physician. 1998;57(6):1325-1332, 1337-1328.
  2. Frykberg RG. Diabetic foot ulcers: pathogenesis and management. Am Fam Physician. 2002;66(9):1655-1662.
  3. Edmonds ME, Foster AVM. Managing the diabetic foot. Oxford, UK: Blackwell Science; 2000.
  4. Wagner FW, Jr. The diabetic foot. Orthopedics. 1987;10(1):163-172.